Uskumatu, et ma seda postitust siin kirjutan. Kui kaua ma pole tundnud vajadust midagi kirjutada või oma mõtteid jagada. Ja nüüd mingi hetk ma lihtsalt hakkasin nullist ise kodulehte üles ehitama eesmärgiga luua endale üks kirjutamise kohake.
On olnud huvitav periood. Alates jaanuarist sulgesin lõplikult „Jooks on lahe“ äpi ja leppisin mõttega, et üks ajajärk on möödas. Kuigi see kõik sai alguse nii lahedast ideest – liikuda iga päev 5 km –, pidin ma enda jaoks veidikese kurbusega sellele kõigele lõpu tegema.
Lühidalt – sinnamaani oli tore, kuni ma tegin seda südamest ja kirega. Isegi äpi ehitamine oli põnev, aga edasi ma väga ei mõelnud, et kuidas näeb välja ühe äpi ülalpidamine ja haldamine. Ja see osutus minu jaoks liiga keeruliseks. Ju ma pole loodud selleks. Mulle meeldib, kui mind juhib kirg ja sisetunne, mitte numbrid ja raha. Nii juhtuski, et äpp vajas koguaeg arendamist ja raha ning see tõi välja kõik selle, mis tappis igasuguse südamest ja kirega tegutsemise.
Kõik muutus äkki numbriteks ja äriks – ainuke eesmärk oli kõike seda elus ja pinnal hoida. Kõik neelas raha. Kuigi ma ei ole materiaalne inimene, siis enamiku ajast püüdsin tegeleda „laeva uppumast päästmisega“. Ja selline pingeolukord 24/7 murrab lõpuks ka kõige tugevama. Niisiis juhtuski, et 2025. aasta sügisel, tegin ma selle otsuse – lõpetada!
Ja tegelikult oli see nii suur kergendus ja rahu südames. Võtsin teadlikult aja maha ja võtsin kõigest pausi. Kuni nüüd juunis tekkis korraks nii suur elevus sisse, et kuigi väljakutsete ja äpiga on kõik, siis kas ma pean ka hüvasti jätma enda loodud “Jooks on lahe”-ga?
Ja kuigi ma põrgatasin erinevaid mõtteid, et kuidas ja mis edasi, siis olles marineerinud kuu aega selle elevuse sees, jõudsin ma ühel hetkel selleni, et miks mitte alustada päris algusest – sealt, kust kunagi „Jooks on lahe“ alguse sai – blogist.
Ja seda ma siin suvel vaikselt pusinud olengi – kodulehte nullist taas üles ehitanud.
Ja korraga tundus kõik nii loogiline. Mulle on alati meeldinud jutustamine ja oma mõtete väljendamine – omas mahlas. 🙂
Kindlasti aitas sellesse kohta siin jõuda asjaolu, et otsustasin veebruaris ka sotsiaalmeediast pausi teha ja olen sellest maailmast üsna eemal olnud, välja arvatud see, et olen oma instagrami lehele aeg-ajalt pildigaleriisid lisanud. See periood on olnud nii silmiavardav. See on andnud mulle ruumi olla iseendaga ja oma mõtetega. Ja ju tekkiski nüüd vajadus kuidagi need emotsioonid ja mõtted välja lasta.
Ja siin ma nüüd olen – kirjutan üle saja aasta taas blogipostitust. See saab olema minu virtuaalne päevik. Siin hakkab olema mõtteid kõigest – tervisest, liikumisest, raamatutest (oi, neid on siin saadud päris palju loetud), lastest, emadusest, loodusest, reisimisest ja muidugi ka Jooks on lahe kogukonna tegemistest.
Nii põnevil. Let’s go!
Lisa kommentaar